Valgejõe rattaretk näitas kasvanud huvi kohalike lugude vastu

Eelkõige kohalike inimeste ja nende lugude tutvustamiseks teist korda toimunud Valgejõe koduloolisel rattamatkal läbiti 6. augustil 5 küla 4 tunniga. 30 inimest läbis kogu 20-kilomeetrise tiiru, lisaks mõned, kes osalesid vaid valitud lõikudel.

Kohalikele pakkus erilist huvi Andres Allmägi võõrustatud ringkäiktema kiviraiumiskotta Pikametsa talus Parksi külas. Vähemalt mõnda tema tööd ümbruskonnas ikka teati - lähimatest kasvõi Valgejõe küla esmamainimist 1290. aastal ning siin 1704. ja 1918. a. toimunud lahinguid tähistavad kivid. Meistri ateljees olid aga käinud vähesed. „Nooremana kulus kivi oma tahtele allutamiseks rohkelt toorest jõudu. Taip, et igal kivil on oma iseloom, värv ja struktuur, mida on mõistlik arvestada, on tulnud aastatega. Nii kulub ka vähem jõudu,” vastab Allmägi küsimusele, et mis on selles ametis kõige raskem.

Joaveski ajalooraamatu autorSten Berglund tegi ekskursi kunagise papivabriku minevikku ja praegusse olukorda. „Ideid vabriku varemetesse uue elu toomiseks paistab omanikel olevat ja neid otsitakse ka juurde. Milliseid neist ja kuidas ellu viiakse, näitab aeg,” rääkis Berglund. Eelmise sajandi tööstusasulast on tänaseks aga igal juhul kujunenud imekaunis küla puhta looduse keskel.

Oma lugusid rääkisid matkajatele veel Leili Valk Saueaugul Valgejõe külas, Kadri-Liis Kukk Aabramil Vanakülas, Henn Veerla Parkse talus Parksi külas ja Raoul Niilis Veskil Valgejõe külas.

Valgejõe Mälutalu poolt tutvustas Allan Alaküla matka lõpuks endiseid Valgejõe metskonnahooneid, kus varem oli peetud üle kolme sajandi kõrtsi ja kus viimased 10 aastat on tegutsenud Valgejõe Veinivilla.

Matka korraldas MTÜ Valgejõe Mälutalu. Korraldusmeekonnas olid lisaks kohalikele giididele Anete Lomp, Artur Lomp ja Tiit Linnas. Kogukonna identiteeti tugevdavat ettevõtmist toetas MTÜ Arenduskoda Leader programmi vahenditest.

Kasvanud huvi kohalike lugude rääkimise ja kuulamise vastu viis ka mõtted järgmise aasta rattaretkele. 13. sajandil praegusest Valgejõe külast Nõmmeveskini ulatunud põlisküla piires on veel ohtralt teeotsi, kust seekord sisse ei põigatud, kuid mille pererahvas lahkelt oma kohast, elust ja tööst teistelegi pajataks.

Fotod Madis Eelmaa, Anete Lomp, Allan Alaküla