Kolga ja Viinistu laulikud Kaisa Kaisel ja Triin Jõeleht esitasid Valgejõe mälukuuris 2021. aasta 30. juulil meie ümbrusest Kirjandusmuuseumis tallel olevaid regilaule. Kogu kontsert on salvestatud viies osas. Laululehel olnud sõnad on siin lehel pärast videosid (nootideta).
https://www.youtube.com/watch?v=P4HXiDFkvZo
https://www.youtube.com/watch?v=m6Sho89ksDU
https://www.youtube.com/watch?v=Id1Yk6Hlq-w
https://www.youtube.com/watch?v=YWYj3eHgp_E
https://www.youtube.com/watch?v=7NImdkdkP4E
Valgejõe kandi laulud
Kaisa Kaisel, Triin Jõeleht
Valgejõe Veinivilla, 30.juulil 2021
Kust laulud saadud
Las mina akkan laulemaie,
Laulemaie, luulemaie,
Küla kõik jääb kuulamaie,
Valda jääb vaatamaie;
Küla kuulas künniksilta,
Valda vaatab vainijulta,
Kust see laps on laulud võtnud,
Regevirsile vedanud.
Mina kuulsin, kostsin vastu:
Isa käis pulmissa mõnessa,
Ema käis sajassa saassa,
Pidas minda põueassa,
Kandis minda kaentelassa;
Söötis söödike kabasta,
Pillipuhuja peekerista,
Seal ma laulule ladusin,
Regivirsile vedasin.
EÜS IX 773/4 (109) < Kuusalu khk., Kõnnu v.,
Vanaküla - K. Viljak & G. Vilberg < Saara
Aadamson, 53 a. (1912)
Karjalaul (Söö karja! – viisil)
Pili-lili, lillekene,
aja seie karjukene,
siin on uusi nõmmekesi,
ilusaida einakesi.
Ei ma tule, undikene,
eile võtsid pohlukese,
täna tahad tallekese,
omme talle oidija.
AES, MT 219, 15 < Kuusalu khk., Kõnnu v.,
Vanaküla - V. Vilgma < Madleena Kristal (1937)
Härjad murtud
Läksin tilluke tiule
Madaluke mõisinuie
Ärjad voeriti eessa,
Sahad sõrvi vankurilla
Ise põigiti pialla.
Läksin mõisa kündemaie
Kubjas tuli mõisa poolta
Tüki tikud kaendelassa,
Mulle moada mõetamaie,
Suurta tükki soovimaie
Laia välja loovimaie.
Mina kubjasta paluma
Kulla kubjas, pai kubjas,
Ära mul mõeda märga moada,
Suurta tükki sombi auku!
Kubjas ei kuulnud palvetesta
Mõetis mulle märga moada,
Suure tüki sombi auku,
Loovis mulle laia välja.
Siis mina akkan kündemaie,
Märga moada mässima,
Sombiauku soomima,
Ära mul väsis küütu ärga,
Ära mul väsis lauki ärga,
Ära väsisid ärjad mul mõlemad.
Siis läen nutte'es koduje,
Nutte'essa, niiskudessa.
Eit tuli vasta, taat tuli vasta
Mis sa nutad noorimeesi?
Oh sa kuri kubja Jüri!
Mõetis mulle märga moada,
Suure tüki sombi auku,
Loovis mulle laia välja;
Siis mina akkasin kündema,
Märga moada mässima,
sombi auku soomima;
Ära mul väsis küütu ärga,
Ära mul väsis lauki ärga,
Ära väsisid ärjad mul mõlemad.
Eite kuulis, vasta kostis:
Ära nuta poega noori,
Meil on kodu kolmipaari,
Ühed on tööle tugevad,
Teised veule vägevad,
Kolmandad künnile väledad.
EÜS IX 761/3 (96) < Kuusalu khk., Kõnnu v.,
Kalme k. < Harju-Jaani khk., Anija v. - K. Viljak &
G. Vilberg < Toomas Lepp, 71 a. (1912)
Ema haual/Vaeslapse laul
Olin nuor, kui suri ema. Läksime kabelisse. Üks naene laulis tie peal, sie on mul alati peas:
Meie, kaksi vaestalasta,
mei-e kaksi kui kanada,
paar kui pardipoegasida.
Lähme toonipäev kiriku.
Nuturätikud käessa,
Nutukirjad kinda'aie,
Sa läed isa aua peale,
Ma läen ema aua peale.
"Tõuse üles, mu emake,
Tõuse üles, mu isake,
Tõuse mu pead sugema,
Annivakka valmistama
,Kerstukoanta kergitama."
"Ei või tõusta, tütar nuori,
Ei või tõusta, ei ärata.
Muru kasnud mulla peale,
Sinilille silma peale,
Arueina aua peale,
Kullerkuppu kulmu peale,
Angervaksa varba peale.
Süötke muru mullikaile,
Arueina ärgadelle,
Sinilille lehmadelle,
Kullerkuppu kultidelle,
Angervaksa varssadelle,
Siis võin tõusta, siis ärgata."
Ma [söödan] muru mullikalle,
(Söödan muru mullikalle)
Tõuse ikke, emakene,
Tõuse ikke ja tõu/ta!
AES, MT 219, 14 < Kuusalu khk., Kõnnu v.,
Vanaküla - V. Vilgma < Madleena Kristal (1937)
Halliga märgitud read ja viis 1 :
EÜS XI 831/2 (31) <Haljala khk. – O.Köster ja
V.Rosenstrauch (1914) <Liisu Jalakas, 66 a.,
Loobu k.
Kiigelaul
Kiius, kiius, kiigekene,
Kiius kiike kõrge'elle,
Kõrge'elle, kauge'elle,
Et mina paistaks pialta metsa,
Jalad alta arva metsa,
Kiha keskelt kieru metsa.
Kui ep ma isegi paista,
Paistab pärga mu piasta,
Kui ep ma isegi lehi
Lehib põlle põlve pialta
Kui ep ma isegi sära
Särab sõrmus sõrme'essa.
EÜS IX 752 (81) < Kuusalu khk., Kõnnu v.,
Vanaküla - K. Viljak & G. Vilberg < Anna-Liisa
Kristal, 47 a. (1912)
1 R.Mirov,I.Rüütel, V.Tormis „Lahemaa vanad laulud“ Kirjastus Eesti Raamat, Tallinn 1977. lk.135
Tule mulle!/ Hea ja kuri mees
Neitsikene, nuorukene
Kas lubad minule tulla?
Ei ma vii sind einamaale,
Kulla kalli kaare piale;
Pilliga panen magama,
Pilliga üüan ülesse;
Panen pilli pia alla,
Kandli kambri lae alla;
Ommikul üüan ülesse,
Võtan pilli pia alta,
Kandli kambri lae alta:
Tõuse lill ja lüpsa lehma,
Valgepia juoda vasika.
Kui lähed teisele mihele,
Sie viib sind siis einamaale,
Kulla kalli kaare piale;
Piitsaga paneb magama,
Paneb piitsa pia alla,
Kaika kambri lae alla,
Ommikul üüab ülesse,
Võtab piitsa pia alta,
Kaika kambri lae alta:
Tõuse lits ja lüpsa lehma,
Vanamoor juoda vasikat,
Vanataat aab veiksed välja.
EÜS IX 754 (84) < Kuusalu khk., Kõnnu v.,
Vanaküla - K. Viljak & G. Vilberg < Anna-Liisa
Kristal, 47 a. (1912)
Sarvest sadul 2
[Tegin] aga orgu odrad haljad,
/:mäe-aga peale kaerad kierud.:/
[Tuli] aga pukki Pohlamaalta,
/:ladussarve Saksamaalta,:/
[ära] sõ-i orust odrad haljad,
/:Mäe-aga pealta kaerad kierud.:/
[Mina] aga kelmi poisikene,
/:võtsin-e puki sarvest kinni,:/
Lõin aga puki vastu määda,
/:vastu maada, vastu aeda,:/
Vastu-u to-e te-i-vasta
/:siis sa-in sarved oma/le:/
[Harju]-aga sepp, minu armas venda,
/:[Viru]-aga sepp, minu vennikene,:/
Tie mul sarvest hobune,
/:sarveotsast sadu/la!:/
Sõitsin-e Soome silda mööda,
Soome sild see naksatelles,
Aluspalki praksatelles.
Sõitsin-e äia ukse ette,
/:teretasin äiapapat.:/
Tere, kallis äiapapa,
/:kas on kodu teie neiu?:/
Ei ole kodu meie neiu,
/:[neiu] läks kaevult vetta tuoma.:/
Kas võ-in sõita kaevutieda?
/:Ja võ-id sõita kaevutieda.:/
RKM, Mgn.II 2598b <Kuusalu khk. –
I.Rüütel (1974) <Ruth Talpsepp, s.1920,
Vanaküla
Millal pulmad?
Millal meie pulmad teeme,
Vii-u-vih,
Millal meie pulmad teeme,
ai-vali-tali-tralla.
Jäägu piale jaanipäevaks,
vii-u-vih,
Jäägu piale jaanipäevaks,
ai-vali-tali-tralla,
Jaani päeval parem sõita,
vii-u-vih,
Jaani päeval parem sõita,
ai-vali-tali-tralla,
Kaks kella aisa külge,
vii-u-vih,
Kaks kella aisa külge,
ai-vali-tali-tralla.
Poolteist kella looga külge
vii-u-vih
Poolteist kella looga külge,
ai-vali-tali-tralla.
EÜS IX 756 (87) < Kuusalu khk., Kõnnu v.,
Vanaküla - K. Viljak & G. Vilberg < Taali
Parktal, u. 30 a. (1912)
2 R.Mirov,I.Rüütel, V.Tormis „Lahemaa vanad laulud“ Kirjastus Eesti Raamat, Tallinn 1977. lk.153
Imed 3
RKM, Mgn. II 2599a < Kuusalu khk. – I.Rüütel (1974) <Ruth Talpsepp, s.1920, Linda Verner, s.1911,
Maret Randoja, s.1916; Vanaküla
Iilid tõusevad idast 4
RKM, Mgn. II 1565g < Kuusalu khk. – I.Rüütel ja H.Kokamägi (1969) < Risanda Kravtsov, 60 a.,
Tapurla
Kaebelaul
Oh seda ullu, mis oli mullu,
Tunamullu teise ullu,
Kui ei mõistnud mehele minna,
Kui mind mehed mielitasid,
Poisikesed puolistasid,
Kui olin mesi mieste mielest,
Poslamasla poiste mielest,
Kuorekera olin koka mielest,
Tangupudru laste mielest.
AES, MT 219, 15 < Kuusalu khk., Kõnnu v., Vanaküla - V. Vilgma < Madleena
Kristal (1937)
3 R.Mirov,I.Rüütel, V.Tormis „Lahemaa vanad laulud“ Kirjastus Eesti Raamat, Tallinn 1977. lk.120
4 R.Mirov,I.Rüütel, V.Tormis „Lahemaa vanad laulud“ Kirjastus Eesti Raamat, Tallinn 1977. lk.88
Pidin Pillele minema 5
RKM, Mgn. II 2598a < Kuusalu khk. – I.Rüütel (1974) < Ruth Talpsepp, s. 1920, Vanaküla
Kurb laulik 6
ERA, Pl. 87 B2 <Kuusalu khk. – H.Tampere ja A.Pulst (1938) < Miina Lambot, 70 a., Juminda k.
Kodus käimas 7
RKM, Mgn II 1619 < Kuusalu khk. – I.Rüütel ja O.Kõiva (1969) < Helene Tilk, 70 a., Kasispea k.
5 R.Mirov,I.Rüütel, V.Tormis „Lahemaa vanad laulud“ Kirjastus Eesti Raamat, Tallinn 1977. lk.123
6 R.Mirov,I.Rüütel, V.Tormis „Lahemaa vanad laulud“ Kirjastus Eesti Raamat, Tallinn 1977. lk.78
7 R.Mirov,I.Rüütel, V.Tormis „Lahemaa vanad laulud“ Kirjastus Eesti Raamat, Tallinn 1977. lk.156
Uni tule uksest 8
RKM, Mgn. II 2599k <Kuusalu khk. ja al. – I.Rüütel (1974) < Maret Randoja, s. 1916
Rannast kirjutatud unelaulud Lase kiik käia 9 ja Unesulased
Kiigelaul (Vanaküla kiigeviisil, vt eespoolt)
Kies, kies, kiigekene,
Kies kiige kõrge'elle.
Mis sealt kõrgelt kaugelt nägi?
Kolme metsa kõrvistikku:
Kolme välja kõrvistikku:
Esimene ruugeks rukkissa,
Teine kahiseb kaerassa,
Kolmas nigerdab nisussa.
8 R.Mirov,I.Rüütel, V.Tormis „Lahemaa vanad laulud“ Kirjastus Eesti Raamat, Tallinn 1977. lk.65
9 R.Mirov,I.Rüütel, V.Tormis „Lahemaa vanad laulud“ Kirjastus Eesti Raamat, Tallinn 1977. lk.66
Esimene kulda kuusemetsa,
Teine kallis kaskemetsa,
Kolmas õitseb õunapuida.
Uuest uusile sõnule,
Paremaile palveteile.
Kies, kies, kiigekene,
Kies kiike kõrge'elle.
Mis sealt kõrgelt kaugelt nägi?
Uuest uusile sõnule,
Paremaile palvetelle.
Kies, kies, kiigekene,
Kies, kiike, kõrge'elle.
Mis sealt kõrgelt kaugelt nägi?
Kolme järve kõrvistikku:
Esimene viha viinajärve,
Teine kallis kohvijärve,
Kolmas mühiseb mõdussa.
AES, MT 219, 4 < Kuusalu khk., Kõnnu v.,
Parksi k. - V. Vilgma < Villemine
Ingliskokk (1937)
Siintoodud laulude sõnad pärinevad Eesti regilaulude andmebaasist
http://www.folklore.ee/regilaul/andmebaas/, kui pole viidatud teisiti. Viisikirjutused
pärinevad Eesti Kirjandusmuuseumi andmebaasist
https://kivike.kirmus.ee/index.php?dok_id=1&module=2&op=, kui pole viidatud teisiti.
Valgejõe küla esmamainimisest 732 aasta möödumise puhul nad tegid seda jälle: Triin Jõeleht ja Kaisa Kaisel esitasid Mälutalu saalis sarnase laulukava. Kontserti toetas kuusalu vald.
Kontserdi salvestas 8 osas Alar Staub.
Create Your Own Website With Webador