Valgejõe lahing toimus Vabadussõjas 1918. aasta 22.-24. detsembrini Valgejõe külas ja selle lähiümbruses.

Lääne poole taganesid Eesti Rahvaväe 4. polgu 1.,2., 3., 4., 5. rood ja 1. eskadron ning 5. polgu 1., 2.,3. rood ja 4. roodu poolrood. Peale tungisid Tallinna Kommunistliku Kütipolgu 4. ja 5. roodu võitlejad koos madruste salgaga.^[1] 4. polgu 1. rood jõudis Läsna külast taandudes Valgejõe külla 21. detsembri õhtul, kus võeti Narva maanteel kaitse sisse jõe idakaldal. 22. detsembri pärastlõunal löödi tagasi vaenlase kerge rünnak. 23. detsember möödus vaikselt. 24. detsembril hakkas vaenlane pärast suurtükitule ettevalmistust vasakul tiival peale tungima seades üles neli kuulipildujat. Vaenlane tungis läbi 5. polgu positsioonide 4. polgu 1. roodu selja taha, mispeale viimased said käsu mööda Narva maanteed taganeda Männiku liinile, mis sama päeva öö hakuks ka täideti. ^[2]

Umbes kümne kilomeetrisel lõigul Kolgakülast kuni Valgejõe küla lõunaservani oli Eesti Rahvaväes väljas 234 meest, kes olid paigutatud gruppidena Kotka-Valgejõe teele, põhiliselt siiski Valgejõele ja Vanakülasse. Gruppide vahesid valvasid patrullid. Jõgi oli osaliselt jäätunud, kohati lahti. Mets asus jõe mõlemast kaldast 100-200meetri kaugusel.^[3] Eesti Rahvaväes võidelnuist langes Valgejõel 22.12.1918 Sõmeru vallast pärit Karl Nurk (suri Tallinna 1. Sõjaväehaiglas) ning 24.12.1918 Kalvi vallast pärit Jakob Johani poeg Lokutar. ^[4] Punaste poolel sai Vanaküla hõivamisel haavata 5. roodust laskur Andrei Andriainen, kes hospitaliseeriti 24.12.1918.^[5]

Viited

1. ↑ ERA.T-6.1.82 leht 7 Eesti Rahvaväe 5. polgu lahingute skeemid. 24.12.1918
2. ↑ ERA.544.1.32 1. roodu sõjategevuse kirjeldus
3. ↑ ERA.544.1.201 Major Paurmani kirjad 4. Jalaväepolgu ajaloo koostamise kohta
4. ↑ http://vas.muuseum.ee/1-3-1_VSL-nk.pdf
5. ↑ ERA.R-1534.1.19 Приказы по 1-ому Ревельскому Эстонскому Коммунистическому Стрелковому полкуhttps://et.wikipedia.org/wiki/Valgej%C3%B5e_lahing